Kuldne meriahven

Sebastes norvegicus (Sebastes marinus)

Kuldne meriahven
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Ära osta!

Kui on püütud traaliga (OTB) Islandilt, Fääri saartelt, Rockall, Asooridelt, Idapoolne Gröönimaa (FAO 27, V; VI; XII; XIV).

Ole ettevaatlik!

Nakkevõrgu või traaliga (GN; OTB), Islandilt püütud S. norvegicus (FAO 27, V).

Söö meeleldi! Pelaagilise traaliga (OTM) Barentsi merest ja Norra merest (FAO 27 I; II).

Kuldset meriahvenat kutsutakse ka Norra meriahvenaks. Meriahvenelab parvedena Põhja-Jäämeres ja Norra meres 30–900 meetri sügavusel. Neid leidub vähesel arvul ka Skagerrakis. Punakala võib kasvada kuni meetri pikkuseks, kaaluda 15 kilogrammi ja elada kuni 60 aastat. Vaatamata nimele ei ole punakala ahvena suguluses. Kaubanduslik nimetus võib hõlmata mitut perekonna Sebastes liiki. Punakala on Kanada, Norra, Prantsusmaa ja Fääri saarte jaoks suure majandusliku tähtsusega. Liigi püük on 21. sajandil muutunud üha populaarsemaks. 

Kuldse meriahvena püügiks kasutatakse spetsiaalseid püügivahendeid, mis sarnanevad räimeõngega, kuid on suuremate konksude ja helendavate pärlitega, mis meenutavad meriahvenate saakloomi. Meriahvenat püütakse ka traaliga ja nad võivad sattuda kaaspüügil traalipüünisesse.

Tööstuslikult püütud meriahvena olukord on olnud pikalt väga halb. Tugevad regulatsioonid on andnud tasapisi tulemust ning üle mitme aasta on osades piirkondades olukord paranenud. 

Kuldset meriahvenat kutsutakse ka Norra meriahvenaks. Meriahvenelab parvedena Põhja-Jäämeres ja Norra meres 30–900 meetri sügavusel. Neid leidub vähesel arvul ka Skagerrakis. Punakala võib kasvada kuni meetri pikkuseks, kaaluda 15 kilogrammi ja elada kuni 60 aastat. Vaatamata nimele ei ole punakala ahvena suguluses. Kaubanduslik nimetus võib hõlmata mitut perekonna Sebastes liiki. Punakala on Kanada, Norra, Prantsusmaa ja Fääri saarte jaoks suure majandusliku tähtsusega. Liigi püük on 21. sajandil muutunud üha populaarsemaks. 

Kuldse meriahvena püügiks kasutatakse spetsiaalseid püügivahendeid, mis sarnanevad räimeõngega, kuid on suuremate konksude ja helendavate pärlitega, mis meenutavad meriahvenate saakloomi. Meriahvenat püütakse ka traaliga ja nad võivad sattuda kaaspüügil traalipüünisesse.

Tööstuslikult püütud meriahvena olukord on olnud pikalt väga halb. Tugevad regulatsioonid on andnud tasapisi tulemust ning üle mitme aasta on osades piirkondades olukord paranenud.