Lest elab Eestis üsna arvukalt peaaegu kogu ranniku ulatuses. Läänemeres elab kaks vahetamiseni sarnast lesta alamliiki: läänemere lest (Platichthys solemdali) ja euroopa lest (Platichthys flesus). Lesta püütakse peamiselt võrguga, vähem mõrra ja noodaga. Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahes on lesta arvukus aastaid languses olnud. Läänemere avaosas, Saaremaa ja Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lesta arvukus veidi parem, kust pärineb ka üle 60% Eesti saagist.
Lesta olukorda mõjutab kõige olulisemana Läänemere hapnikuvaesus, mida omakorda põhjustab toitainete sissevool jõgedest, metsa mahavõtmine ja õhu saastatus. Hapnikuvaest ala nimetatakse ka surnud tsooniks, kus eutrofeerumise tõttu on kadunud ennekõike põhjaelustik, vähendades sellega lesta leviala.
Lest on 2026. aasta kala. Lesta saagikus on langenud rekordiliselt madalale. Olukorra parandamiseks on tarvis tegeleda Läänemere tervisega terviklikult.